Nüüd on sügis käes. Haab akna taga on enamusest lehtedest lahti lasknud, kastan hoiab enda omadest veel kinni, kuid tema rüü on üleni pruun. Peagi on kohal ka esimesed märgid lähenevast talvest. Seda kõike on hea vaadata kui kuur on pilgeni küttepuid täis ja ahjus praksub tuli. Eile tegime emaga 42 purki õunamoosi, meenutasime vanaema, tülitsesime ja leppisime. Ilmselt olime tänulikud, et me teineteisel olemas oleme. Täna hommikul mõtlesin kõige selle peale, mille eest saan tänulik olla; mõtlesin kõige selle peale, mis on hästi, väga hästi ja sain aru, et seda on väga palju. Tänasin mõttes. Proovin seda iga päev teha.
