pühapäev, juuni 25, 2006

veel põnevam

avastasin erinevatele varem sisse trükitud neti lehekülgedele vajutades ühelt järgmise teksti:
"Hello xx (nimi muudetud),
Through my letters I have indicated that an extremely important period is on it's way for you and that this period will allow you to resolve the issue which has been concerning you for quite some time now. I am entirely at your disposition to produce a complete personal reading which will show you precisely what this period will bring and how you must act to get the very best out of this time."

olles eelnevalt lugenud postimehe horoskoopi olin selle kategooria kirjanduse suhtes üsna leebelt meelestatud, sest postimehe kahelauseline horoskoop ei pretendeeri tõe kuulutamisele. mind paneb imestama, et inimesed (s.h haritud ja analüüsivõimelised inimesed) tõsimeeli kulutavad raha ja küllaltki palju aega sellise pseudoteaduse peale lihtsalt seetõttu, et ehk keegi teine, keegi kõrvalseisja ütleb kuidas asjad on. ise mõelda, tunnetada ja selle baasilt otsuseid langetada on ju liiga keeruline, siis peab ka ise vastutama.

põnev

timo on nähtavasti oma blogi tunduvalt nooremale nimekaimule loovutanud :p

jaanipäeval tekkis kiisul uus äriidee - kui te varsti raamatulettide vahel täiskritseldatud wc paberi rulle meenutavaid asju nägema juhtute, siis teadke, et see on raamatute uus formaat.

kolmapäev, juuni 14, 2006

subjektiivsusest

käisin eile maal ja lasin end nõelu täis toppida. õudselt ajas tatistama ja koeraallergia vastu tekkinud resistentsus on ka kadunud, löristan ja löristan nagu nutune hoor. päike on ka kuidagi näpistama hakkanud; kuid suvalisel ajal üles ärkamine ja rõdul päikese käes tüdimuseni vedelemine on vahelduseks väga meeldiv.
nõelatohtri juures rõõmustas üks maanaine kuidas ta nüüd suudab kohe vägitükke teha ja mägesid liigutada, aga enne ei jaksanud tervet peenartki lõpuni rohida. linnatibi kurtis aga, et kõik on halvasti, mis sest et kõiksugu moodsaid poppe hüvesid nautida saab, miski ei lähe nii nagu tema tahab. mul oli hea meel kui nõelad lõpuks ära võeti ja nina hingamiseks nohust vabastada sain. mõtlesin jälle selle üle kuidas kehtivad ja (pool)kohustuslikud dogmad ei arvesta oma õnnevalemites subjektiivsuse ja variatiivsusega ning kuidas ühiskondlik vms grupisurve võib inimese kiiremini hulluks ajada kui eluaegne ükskongis viibimine. samas, muidu ei saaks need dogmad ju dogmad olla ning kuidas need lapsed siis sünniksid kui meis kõigis juba täna ei kasvataks kohusetunnet järeltulevate põlvede ees.