kolmapäev, detsember 10, 2014

Lõpp paistab ehk elame veel


Olen nüüd esimest korda läbi teinud 360 kraadi juhtimiskompetentside hindamise. Täna sain tagasiside. Fontese koridoris oodates jõudsin vaid soovida, et kui saaks keskmiseks hindeks 3 või 3,5, siis võiks selle aasta enam vähem elusana lõpetada. Tegelik tulemus .... tattadaaa ....

4,5 punkti viiest! 

Korralik oiviku tulemus. Meeskonna moodustamise alamkategoorias sain isegi 4,7 punkti viiest. Protsesside juhtimine, valdkonna arendamine ja eestvedamine, innustamine ja eeskujuks olemine (sh väärtuspõhine juhtimine) kõik 4,5 punkti. Ühes alamkategoorias saan siiski veel edasi areneda ja see on enese ajajuhtimine, kus sain 3,6 punkti viiest. Võrdlemisi raskete sügiskuude ja talve alguse tasakaaluks oli see väga meeldiv tunnustus. Tõesti hea on teada, et kolleegid ja alluvad mind nõnda kõrgelt hindavad. Olen tõsiselt pingutanud ja tõeliselt hea on näha, et see töö ongi olnud tulemuslik:)

Ilusat advendiaega!


pühapäev, november 23, 2014

Areng


Globaliseeruv maailm hakkab ära tüütama. Vähe sellest, et minu telefoninumbrit saab iga toote või teenuse müüja vabalt turult osta, mistõttu saan pea iga päev tundmatutelt numbritelt kõnesid alati töö ajal ja kõige ebasobivamal hetkel. Eile üritati mulle telefoni teel D-vitamiini kapsleid müüa. Kuid sellega asi ei piirdu. LinkedIn kaudu tutvustab kaunis brünett mulle Global Armoured Vehicles reporti, sest olles eelnevalt minu profiiliga tutvunud, on ilmne, et see võiks mulle huvi pakkuda. Ja siis täna hommikul kirjutab mulle otse minu gmaili kontole kaunis ja võluv Maria, kes olles eelnevalt tutvunud minu facebook'i kontoga (kus ei ole kirjas mu gmaili aadressi) soovib alustada minuga suhet! Võluv. Selles suhtes, et mul võiks põhimõtteliselt olla ka mõni rahvusvaheliselt oluliselt vähem levinud eesnimi, mille puhul võiks kasvõi teoreetiliselt tekkida küsitavusi minu füsioloogilise soo osas. Samas, võib-olla ma olen lihtsalt kitsarinnaline, samasoolised paarid on ju samuti olemas ning põhimõtteliselt ei olegi suurt vahet, kas tegeleda elektriautode levitamisega tsiviilelanike või sõjaväe või muu eriüksuse varustamisega soomusautodega. Vahet pole. Ju tegelikult... Kõik on üks tarbimine.

pühapäev, november 16, 2014

Die an Other Day


Järjekindlusest ja püsivusest võib siiski kasu olla:) Selle asemel, et pea ees kinnistest ustest sisse murda, proovin keskkonda mõjutada tasapisi ja läbi võrgustiku loomise, nagu vesi, mis tilk haaval kivisse õõnsuse uuristab. Mõni päev ärritun, sest tundub, et ma ei saa iial oma visiooni ellu viia, et ainus, mida minult oodatakse on tublilt ja kohusetruult teha seda, mida varem on tehtud. Aga ma ju tean, et see on see üks asi, mida ma teha ei suuda. Mida iganes, aga mitte seda, mida alati on tehtud, mitte liinitööd, mitte sissetallatud radu. Andke mulle keerulisi ülesandeid ja võimalusi end ületada, siis olen ma tõeliselt õnnelik. Võtsin endale selle sügise väljakutseks kohtutäituri büroo töötajatele täitemenetluse erikursuse lugemise. Suvalistele üliõpilastele neile võõra valdkonna edasi andmine on ses mõttes lihtsam, et nad ei tea sellest ju mitte midagi. Spetsialistele, kes iga päev seda tööd teevad ning kellest paljud on seda tööd teinud juba aastaid, mõned isegi 10 või 20 aastat, nende enda valdkonna huvitavaks tegemine on aga hoopis teine asi. Siiamaani olen kiita saanud ning kui ma sel laupäeval lõpetasin 6,5 h kestnud loengupäeva ja koju jalutasin, siis tundsin seda tunnet uuesti. Jalutasin ja naeratasin, isegi naersin omaette. Ma sain hakkama! Ma olen täitsa vinge naine:)

esmaspäev, november 10, 2014

The World Is Not Enough


Olin juba enam vähem üle saanud kolleegi, teise talituse juhataja sõnamurdlikust käitumisest järgmise aasta ühe olulisima plaani osas kui täna päeva lõpus astusid kabinetti ülemus ja üks minu nõunikest ja teatasid, et nad on välja mõelnud geniaalse plaani, mis sisaldab selle sama nõuniku lahkumist just loodavale uuele talituse juhataja kohale, aga kuna sellel uuel talitusel on ainult üks valdkond, siis selleks, et neil ikka rohkem tööd oleks, tuleb osa minu talituse funktsioonidest ja üks ametikoht sinna ära anda. Ja siis nad istusid rõõmsalt naeratades minu vastas laua taga ja ootasid, et mida ma sellest arvan. 

Vahva, ma arvan, et see on jube vahva. Juba ootan innuga jõule. Selle aja peale kui aasta lõpp kätte jõuab, on kogu struktuur põhjalikult ümber kujundatud koos kogu õigusruumiga, mis seal siis ikka. Ilmselt peab ikka tõsiselt mõtlema kohtunikuks kandideerimisele ja selle elukutse jaoks enda ettevalmistamisele. 

laupäev, oktoober 25, 2014

Horoskoop


Delfi päeva horoskoop on ootamatult tabav ja täpne: 
"Tunnete suurt igatsust vabaneda oma igapäeva kohustustest ning teha midagi täiesti uut ja teistsugust."

Jah, tunnen küll. Juba mõnda aega ja mulle hakkab kohale jõudma, et see tunne ei lähe ilmselt üle. Peab vist hakkama tegutsemise peale mõtlema.


pühapäev, oktoober 19, 2014

Sügis kaamos


Nüüd on sügis käes. Haab akna taga on enamusest lehtedest lahti lasknud, kastan hoiab enda omadest veel kinni, kuid tema rüü on üleni pruun. Peagi on kohal ka esimesed märgid lähenevast talvest. Seda kõike on hea vaadata kui kuur on pilgeni küttepuid täis ja ahjus praksub tuli. Eile tegime emaga 42 purki õunamoosi, meenutasime vanaema, tülitsesime ja leppisime. Ilmselt olime tänulikud, et me teineteisel olemas oleme. Täna hommikul mõtlesin kõige selle peale, mille eest saan tänulik olla; mõtlesin kõige selle peale, mis on hästi, väga hästi ja sain aru, et seda on väga palju. Tänasin mõttes. Proovin seda iga päev teha. 

esmaspäev, september 29, 2014

Inimsuhted nüüd ja praegu


Rääkisin täna õhtul isaga tema murest ja tundub, et suutsin teda lohutada. Ta ütles kuldsed sõnad:"Ja see (inimsuhete jamade lahendamine) ei lähe aja jooksul kergemaks, vaid hoopis elad seda rohkem läbi.". 

Aasta algas vanaisa matustega, nüüd on vanatädi suremas, kohtuvaidlus Jaaguga on pooleli. Olen terve aasta teadlikult panustanud inimsuhetesse, olen lahendanud ja ära kuulanud nii tööl kui isiklikus elus ja isal on õigus, see ei lähe kergemaks. Lõpuks on lihtsalt tunne, et poeks paksu teki alla ja magaks saja aastast und. Mis mõtet sellel lahendamisel on kui midagi tegelikult ei lahene, sest inimesed sageli ei taha lahendada. Peaasi, et saaks oma tahtmise, vahet pole mis hinnaga. See on nii väga, väga väsitav. Kas kellegi on rohtu selle vastu? Kuidas sellega ise enda sees toime tulla ja mitte nii väga ära väsida? Selge see, et parim, mis ise teha saad on veel kord selgitada ja siis veel kord ja veel kord. Polegi ju lõpuks vaja kõike "ära lahendada" ja polegi vaja, et kõik mõistaksid. Enda sees on aga rahu ikka vaja. Kui see juhtimiskoolitus suudaks sellele küsimusele vastata, siis võiks selle eest mingi auhinna anda, hingerahu aasta preemia näiteks :) 

laupäev, september 20, 2014

Juhtimiskoolitus


Personali osakond suunas mind arenema. Juhtimiskoolitusele. Koolitus on päris fäänsi, koosneb mitmest moodulist, rühmatööst ja personaalsetest coaching sesioonidest, töövarjutamisest jne. Ühesõnaga, vägev koolitus on. Esimese mooduli esimese päeva lõpuks olin nii närvis ja frustreerunud, et läksin jooksma ja lõpuks ujusin augusti lõpus meres (koolitus oli mere ääres spa-s, vägev koolitus ikkagi). Teine päev oli päris huvitav ja kolmas päev taastas minu usu koolitustesse. Esimene coaching sessioon oli aga paraku täielik pettumus. Ma ei suutnud tuvastada mitte ühtegi suuremat probleemi enne coachimist, ega selle ajal. Vestlus oli tore, aga kuidagi kummaline on taas avastada, et olen kõigi nende teemade läbimõtlemisega intuitiivselt pidevalt tegelenud ja ise vastuseid otsinud, kohati "kogemata" õigete vestluspartneriteni jõudnud. Olen üha enam seda usku, et minu sisemine tung viib mind edasi seni kuni oskan seda kuulata. 

laupäev, september 13, 2014

Vananaiste suvi


Kodu hakkab vaikselt ilmet võtma ning ma tajun üha uuesti ja uuesti kui õige ja vajalik see remont oli. Nüüd ongi kõik minu maitse ja käe järgi seatud, uueks loodud. Ilmad on jätkuvalt ilusad ja võiks ju iga nädalavahetus kuhugi suunas sõita, kuid ma olen parem omas kodus, oma tapeetide ja asjade vahel, sorteerin ja korrastan, vahepeal pistan nina õue ka. Mõtlen läbi detaile, mis veel kujundamist vajavad ja tasapisi loksub kõik paika ja mul on lihtsalt hea olla. Mu sokli korrus ei ole enam mingi maa alune urgas, kuhu ma lähen vahepeal magama ja pesema, vaid minu buduaar ja spa. See on imeline, mida õigete värvide ja valgusega teha saab. 

Vahelduseks ehitusmaterjalidele ostsin ka kaks uut kleiti. Tundsin, et vajan uusi värve: türkiis, roosa ja beež. Tundub uskumatu, eks. Võib-olla ma muutun ka vahelduseks vähem tõsiseks. Mu garderoob oli kuidagi ühtlaselt tumesiniseks muutunud viimase 1,5 aastaga. Samas on ka väga mõnus taas selga panna asju, mis on mu naasmist mitu aastat oodanud:) 

teisipäev, august 26, 2014

Tagasi kodus


Kolisin täna lastega koju tagasi. Sain lõpuks aru, et ega ma ei jõuagi töö ja laste kõrvalt selle ideaalse momendini, et kõik on särv, puhas, korras ja valmis ning siis toon lapsed koju tagasi. Tulime täna pärast tööd ja aeda koos koju, mina koristasin ja lapsed taasavastasid oma mänguasju. Tegelikult on täitsa tore sellest segasummasuvilast taas kodu teha ning vahelduseks perfektsionismi püüdlustest loobuda ja lihtsalt elada:)

kolmapäev, august 13, 2014

Oijah


Tulin täna pärast tööd koju mõttega, et saan köögi ja elutoa mööbli tagasi oma kohale tõsta ja lõpuks ometi lihtsalt niisama oma kodus telekat vaadata. Ja siis …. selgus, et teise õlitamisega oli põrand täiesti siiru-viiruliseks õlitatud. Täielik ahastus tuli peale. Enam ei jaksa. See pagana remont ei saagi mitte kunagi läbi, ma peangi igavesti ema juures elama. Ma lähen lihtsalt hulluks. Istusin maha ja hakkasin lihtsalt nutma. 

Ja siis ma mõtlesin, et tahan elada maailmas, kus naised on naised ja mehed on mehed. Maailmas, kus ma ei pea mitte midagi teadma põranda õlitamisest, spaatlitest, rullidest, liimidest, pahtlitest, põranda liistudest. Samamoodi ei taha ma mitte midagi teada sellest kuidas mu auto terveks saab pärast avariid. Ma ei taha vaielda mingite järjekordsete meestega remondi hindade ja töövõtete üle lihtsalt sellepärast, et ma olen naine ja blond ka veel ja väike. Mina peaksin mõtlema ainult selle peale, milline laelamp sobib kõige paremini minu uue tapeediga, millised ketsid lastele osta ja milliseid riideid neile lasteaeda kaasa panna, mida õhtuks süüa teha ja milliseid uusi tekke ja patju soetada. See on see maailm, milles ma tahan elada. Mul tuleb naiseks olemine just täitsa hästi välja ja ma olen väsinud olemast korraga mõlemast soost. Ma arvan, et meie ühiskond oleks oluliselt tervem kui võrdsed ei püüaks olla mitte mehed ja naised, vaid inimesed ning kui me inimestena võrdseks olemises suudaksime siiski jääda meesteks ja naisteks.

reede, august 08, 2014

August


Remont sai valmis. Sain esimese puhkusejärgse töönädala nautida oma kodus üksi olemist. Koristasin ja koristasin õhtuti peale tööd seda prahti ja imepeenikest lihvimistolmu kuni lõpuks sain maha istuda oma puhtal siledal heledal laudpõrandal ja imetleda oma uusi tapeete ja köögimööblit. Istusin seal lihtsalt ja vaatasin. Ja mul ei olnudki mingit soovi midagi muud teha. Varsti saab ju see vaikuse moment otsa, lapsed tulevad tagasi ja elu läheb oma tavalisse rööpasse. Nii hea on tabada seda vaikuse hetke ning lihtsalt nautida oma ettevõtmise ja visiooni täitumist. Praegu on see täiuslik.

teisipäev, juuni 10, 2014

Remont, remont, remont


Minu nunnu ja ägeda kalamaja korteri remont on kestnud juba üle kahe kuu. Aprilli lõpus arvasin, et hiljemalt mai lõpuks on remont lõplikult valmis ja meie oma tüdrukute pesakonnaga omas kodus tagasi. Mai keskel sain aru, et nii hästi siiski ei lähe ja lootsin, et Brigitta sünnipäevaks ehk enne jaani saame oma koju. Nüüd on aga selge, et peame lapse kuuenda sünnipäeva hoopis vanaema aias ja loodame, et suve jooksul saame kõik detailid paika ja lõpuks ka oma koju tagasi kolitud. Üsna frustreeriv on see remont olnud. Alguses olin väga entusiastlik, aga aja kuludes hakkasid kõigi ehitajatega peetavad vaidlused väga ära tüütama. Seni ei ole õnnestunud mitte ühtegi tööd, ega materjali osta ilma vaidlusteta hinna, aja ja koha teemadel. See on uskumatu kui piiritu on suure hulga ehitajate ja materjali müüjate usk, et igaks juhuks lenda enesekindlalt peale, ole ehk isegi veidi ründav ja tee kliendile selgeks, et ta ei saa mitte millestki aru ja et tegelikult maksabki kõik kolm korda rohkem kui ta tegelikult maksab. Ja kui see klient on veel väike, noor ja blond naine, siis on kõik tegelikult vähemalt viis korda kallim. Ja vähe sellest, et kõik on mitu korda kallim kui on asja või töö tegelik väärtus. Lisaks sellele ei saa seda või toda hetkel, ega lähiajal üldse tarnida või tööd teostada ja klient peab iga liigutuse eest veel lisaks maksma ja osa juppe ise hankima, sest töömees ise ei saa. Ja see kõik on jube elementaarne. 

Minu kui kliendi vaatevinklist on see kõik hoopis erakordselt eemaletõukav. Minu meelest on see lihtsalt laus rumalus, mida ma olen korduvalt ja korduvalt kohanud. Olen seetõttu ka väga mitmetele "töömeestele" ära öelnud. Lihtsalt ei soovi pooletoobiste ja ebaadekvaatse enesehinnanguga inimestega asju ajada, head nahka sellest nagunii ei saa. Õnneks suutsin leida ka ühe väga kvaliteetse põrandameistri, ahjumeistri ja siseviimistlustööde teostaja. Viimane on kusjuures ameti poolest hoopis tuletõrjuja. Kui keegi soovib, siis võin neid soovitada. Üldine pilt Eestisse alles jäänud "töömeestest" on aga äärmiselt masendav.

teisipäev, mai 27, 2014

Jipikajee motherfucker!!!!


Minust saab uuesti minu talituse juhataja! This world makes sense, finally, once again :)

Ja muide, ma ei teinud selleks ise mitte midagi. Olin lihtsalt mina, hoidsin madalat profiili, tegin oma asja. See tuli ise minu juurde. Minu sügavaim salasoov. Pärast paarikuust puhkepausi olen taas mina ise, enam ei pea varjama seda, kes ma olen. Enam ei pea otsima asendustegevust. Full speed ahead! Uskumatult lahe!

reede, märts 21, 2014

Back to basics


Brussels, here I come! It has been a while, but I am back:)

kolmapäev, märts 19, 2014

Juhuuuuu!!!


Mul on nüüd juhtimisõigus, jei. Kohe päriselt. Sooritasin täna hommikul ARK eksami ja nüüd ma võin ise ja täiesti legaalselt ringi sõita, kuhu iganes. Mina saan lihtsalt istuda oma väiksesse punasesse automobiili ja minna, kuhu iganes, millal iganes. Jõhkralt lahe. Olin juba auto nädalavahetuseks ära lubanud ja läksin täna hommikul eksamile teadmisega, et seekord nad leiavad veel 10 uut asja, mille kallal norida. Sõitsin siis ülipüüdlikult ja tegin kõiki asju nagu kästud ja juhuuuu, nüüd võingi ise ringi sõita ja kui politsei mind kinni peab, siis võin neile lihtsalt naeratada, unless ma olen muidugi kiirust ületanud või midagi sellist, aga noh eks siis võib ju ka naeratada :)

teisipäev, märts 18, 2014

Tinker Bell


Tasa, tasa liuglevad lumehelbed mu akna taga maapinna poole. Üha uued ja uued helbed. Kevad on saabumas, ta tuleb vääramatu kindlusega, hoolimata sellest, et hetkel sajab lund. Asjad on väga harva sellised nagu nad näivad olevat. Kuid vahel, vahel harva juhtub, et komistad ka millegi sellise otsa, mis paistab ka väljapoole just sellisena nagu ta seest ongi. Ta on aus, selge ja puhas nagu värskelt sadanud lumi. Ma ei ole aastaid, pikki aastaid olnud tõeliselt õnnelik. Sellist muretut rõõmu, kergust ja selgust tundsin viimati ehk siis kui olin 24. Täna olen ma jälle 24 :)

kolmapäev, märts 12, 2014

Parisienne



Käisin eile õhtul jooksmas ja läksin varakult magama. Äratuskella ei seadnud end hommikul äratama, sest olen viimased kuud ilma kellata ärganud stabiilselt vahemikus 6.30 - 6.55. Täna hommikul ärkasin 8.35 ... Ja teate, üle viie kuu oli magada lihtsalt niiiiii mõnus. Kuna tark ei torma, siis sain voodist üles ca 8.55. Ringutused, hommikune trenn, värske kohv ise jahvatatud ubadest ja ... deux pains au chocolat. Kujutate ette, minu tänava nurgal asuv pagariäri on hakanud hommikukohvi kõrvale pakkuma prantslaste klassikat - šokolaadi saiake, selline, kuhu on šokolaad sisse, mitte peale vms kuhu pandud. See oli jumalik. Vaikne pikk hommik täis päikest, värskelt jahvatatud ja keedetud kohvi hõngu ja suus sulav šokolaadi saiake. Täna hommikul ärkasin ma Pariisis :)

teisipäev, märts 11, 2014

Õnnelik šokolaad


Every day I see in your eyes everything I would like to have from my life :)
Chaque jour je vois dans tes yeux tout ce que je voudrais de ma vie.

Selline sõnum rullus lahti mu ees täna lõunaks saadud šokolaadipaberist. Elu on imeline. Ma arvan, et ma võin olla südamest tänulik, et minu tööks ei ole šokolaadipaberitesse sõnumite välja mõtlemine, vaid hoopis riigi kohtus esindamine ja seaduste kirjutamine. Ma olen selleks tõsiselt palju tööd teinud, õppinud ja vaeva näinud, aga mul on olnud ka kapaga seda va müstilist õnne, vedamist, juhuslikke kokkusattumusi ja abi kõrgemalt poolt. Aitäh :)

pühapäev, märts 09, 2014

Punamütsike


Ma olen nüüd punapea. Jah, punapea. Olen seda sammu aastaid kaalunud ja mulle see tulemus meeldib. Kõlab jaburalt, ma tean, aga minu jaoks on juuksevärv osa minu identiteedist, mistõttu kaalun taolisi muudatusi teinekord tõesti aastaid. Identiteediga ei ole mõtet mõtlematult ringi käia, see tasub kurjalt kätte. Ühesõnaga, olen nüüd punapea. Lisaks mu punasele käekotile paistab nüüdsest eemalt silma ka minu peanupp.

Haigused ja nõrkus hakkavad taanduma, mis tähendab seda, et nüüd algab lõpuks jooksu hooaeg. Kaks kuud hiljem kui planeeritud, kuid ilmselt oli seda vaikselt olemise aega vaja. Tööl "sain puhkuse" juhtimisvastutusest ning hoolimata sellest, et see mind raputas, hoolimata sellest, et segaduste aeg pole veel kaugeltki läbi, on tegelikult hea, et see ei ole enam minu vastutus. Sain eile kolleegilt sõnumi ja minu esimene mõte oli, et mis siis nüüd juhtunud on. Tähelepanelik meeskolleeg oli aga lihtsalt naistepäeva tervituse saatnud. Nii tõsiselt hea oli tunda rõõmu lihtsatest asjadest ja saada aru, et ma võin lahti lasta, murest :)

pühapäev, märts 02, 2014

Meditatsioon


Tänahommikune lumesadu tuletab meelde, et kevadeni on veel kuuaega aega ja see on mõnus. See on mõnus, sest see näitab, et on veel aega mõelda, olla, suunda seada. Hoolimata soojast talvest jääb talv siiski talveks ja kevad tuleb siis kui on tema aeg tulla. Ja mulle see meeldib, sest selles on rahu ja aega.

teisipäev, veebruar 25, 2014

I will fix you


Ma jookseks, jookseks, jookseks, jookseks ja jookseks. Jookseks kuni olen tühi. Aga ma pean ootama kuni mu keha on piisavalt puhanud ja tervenenud. Pean kuulama täiskasvanute hala. Täiesti mõttetut hala. Kui see, mida te teete ei sobi, ei tule välja, kui te tunnete end halvasti, siis jääge seisma, vaadake peeglisse ja muutke midagi. Ärge tehke enam seda, mida te teha ei taha. Ärge tehke seda, mis välja ei tule. Ja uskuge mind - te teete oma kodakondsetele suure, suure teene. Eelkõige teete, aga iseendale teene. Ja lõpetage nende haigete mängude mängimine. Ärge saage valesti aru, mängimine on tore, mulle see tõesti meeldib, but don´t fuck with other people´s motivation and emotions. It always, always ends really badly.
Viisin taaskasutusse mitukümmend kilo vanu riideid ja asju. Hakkan korterit renoveerima. Ostan mööblit, lasen põrandad lihvida, uued tapeedid panna ja õmblen uued kardinad. Kevad tuleb ja sellega koos tärkab uus lootus ja armastus. Lõpuks ometi tärkab minus armastus, kes on aastaid sügavas unes olnud. Saan lõpuks minevikust lahti lasta, jätta alles vaid selle, mis on hoidmist väärt. Mulle meeldib see puhastumine ja sisekaemus. Enam ei taha sellest ruttu läbi käia ja lahti saada, mulle meeldib see olek. Kuid ka see muutub, kõik muutub, koguaeg. Me märkame vaid konkreetseid sündmusi, seisundeid ja tajume neid sageli üllatavatena, kuid tegelikult oleme ise koos kogu ülejäänud maailmaga pidevas liikumises ja muutumises. See ei lakka eales. Lõpptulemust ei olegi olemas, on vaid vahepealsed kaemused, märkamised, seisundid, mida tajume sündmustena, mida suudame piiritleda.

teisipäev, veebruar 18, 2014

Human


I can take so, so much


                                           …. until I've had enough.

kolmapäev, veebruar 12, 2014

Stars


Sain täna lõpuks, pärast mitmenädalast ootamist, oma kabinetti uued ja täiesti tegijad arvuti kõlarid. Kuulasin siis muusikat ja tegin tööd kui järsku sain aru, et olin kuulama jäänud allolevat Simply Red lugu. Jäin seda kuulama, sest see on nii täpne, sest just nii ongi:

Anyone who ever held you
Would tell you the way I'm feeling
Anyone who ever wanted you
Would try to tell you what I feel inside

The only thing, I ever wanted
Was the feeling that you ain't faking

The only one you ever thought about
Wait a minute can't you see that

I wanna fall from the stars
Straight into your arms
I, I feel you
I hope you comprehend

For the man who tried to hurt you
He's explaining the way I'm feeling
For all the jealousy I caused you
States the reason why I'm trying to hide

As for all the things you taught me
It sends my future into clearer dimensions
You'll never know how much you hurt me
Stay a minute, can't you see that

I wanna fall from the stars
Straight into your arms
I, I feel you
I hope you comprehend …



laupäev, veebruar 08, 2014

Cœur ouvert


Tu me manques. Tu es parti et je pleure, je pleure. Juste comme ça, tout à coup j'ai commencé a pleurer. C'était une belle soirée, mais pourtant je pleure. Mon cœur fait mal. Je veux juste que tu revienne et que tu ne me quittes plus jamais. Comment c'est possible, pourquoi je me sens comme ça? Pourquoi tu joue avec mon cœur si tu ne veux pas revenir?

Mon cœur est donc ouvert, de nouveau…

Ne me quitte pas
Il faut oublier
Tout peut s´oublier
Qui s´enfuit déjà
Oublier le temps
Des malentendus
Et le temps perdu
A savoir comment
Oublier ces heures
Qui tuaient parfois
A coups de pourquoi
Le cœur du bonheur
Ne me quitte pas
Ne me quitte pas
Ne me quitte pas
Ne me quitte pas

Moi je t´offrirai
Des perles de pluie
Venues de pays
Où il ne pleut pas
Je creuserai la terre
Jusqu´après ma mort
Pour couvrir ton corps
D´or et de lumière
Je ferai un domaine
Où l´amour sera roi
Où l´amour sera loi
Où tu seras reine
Ne me quitte pas
Ne me quitte pas
Ne me quitte pas
Ne me quitte pas


kolmapäev, veebruar 05, 2014

So Incredibly Invincible


Olen nii piiritult võimas ja niisama habras. Kannan kogu maailma raskust oma õlul, lahendan kõik mured ja probleemid. Ja varisen siis kokku. Minu jõud tuleb minu seest. Kuid mis saab siis kui enam ei tule? Kas siis ongi kõik? Vahel on tunne, et otsin uut jõujaama, energiaallikat, sest minu seesmine allikas vaid hõõgub kergelt. Parimal juhul leian aga vaid välgumihkli. Ei enamat. Maailm näikse tahvat enamat, kuid ma ei püsi enam tempos. Kütus on otsas ja ükskõik kui palju ma ka pingutan, nendel hõõguvatel sütel ma täistempos edasi ei rühi. Sulen silmad ja olen lihtsalt niisama.

teisipäev, jaanuar 21, 2014

Huvitav


Panin täna tähele, et kuigi minu töölõigu osas on tõusetunud paras (meedia)kära ning äkitselt on nii õhust, maa pealt kui alt välja ilmunud hulk "eksperte", kes võtavad kõva häälega sõna sel teemal, mida kõike tuleks võlglastega ette võtta, selleks et tulevikus enam võlglasi ei oleks; siis kummalisel kombel ei eruta mind sugugi selles diskussioonis avalik osalemine. 

Ma saan aru, et justiitsminister ja sotsiaalminister võtavad sõna ja üritavad mitte ainult endale, vaid oma skandaalidest räsitud erakonnale enne järgmisi valimisi inimnäolisemat kuvandit luua, lubades kõik rongaisad, kes on oma lapsed nälga jätnud, avalikult Raekoja platsil risti lüüa. Ilmselt on ka mõistetav, et mõned advokaadid üritavad end valdkonna ekspertidena kehtestada, kuidagi peab ju oma ettevõttele reklaami tegema. See teema on liiga kuum. Muutujaid on liiga palju. Väga lihtne on arvamust avaldades eksida ning siis järgnevad 10 aastat guugeldades lugeda, et mina olin see, kes arvas, et kõik elatise võlgnikud tuleks ära kastreerida:)

Minu kolleegid, ametnikud on aga üsna vaiksed, täitsa tasa kohe. Kuulavad ja mõmisevad. Tundub, et olin alateadlikult selle sama hoiaku võtnud kui see teema esimest korda minu lauale potsatas. Kui Riigikogu sotsiaalkomisjon meie poole pöördus, et istungile Justiitsministeeriumi esindaja kutsuda, siis pöördus ta esmalt minu poole. Minus ei tärganud mitte mingisugust huvi, ega ambitsiooni. Suunasin teema kolleegile edasi. Täna uudiseid lugedes, vaadates ja kuulates imestasin, et jätkuvalt ei tunne ma puudust selles diskussioonis osalemisest, kuigi see on minu töö ja valdkond. Nii hea ja rahulik on olla. Tõeliselt rahulik. See on nii mõnus olek, nii mõnus hetk, et las ta kestab veel, venib hästi pikaks, pikaks. Niimoodi on mul võimalik vaadelda ja mõelda. Kuni…. ma saan oma mõtted küpseks. Praegu ei juhtu ja ei muutu asjad järsku, ega ruttu. Praegu on aega mõelda. Praegu on ruumi mõelda. Esimest korda elus oskan seda tõeliselt nautida. Varem olen kannatanud neil ootamise momentidel. Olen sundinud end rahulikuks. Seekord ma lihtsalt olengi rahulik. See on imelihtne. 

laupäev, jaanuar 18, 2014

Tugitooli sportlane


Minu lastevaba ja spordile pühendatud nädalavahetus on kujunenud hoopis atibiootikumikuuriks, kuna ma käisin valudest hoolimata terve nädala tööl ja läksin arsti juurde alles siis kui ma enam käia ei saanud. Peab vist selle kannatlikkusega natuke piiri pidama. 

Selle asemel, et ise sporti teha saan nüüd tennist vaadata, kinno minna ja šokolaadi süüa:)

pühapäev, jaanuar 12, 2014

Kokandusminutid


Kasutasin täna teist korda sihipäraselt M-i kingitud Nigella kokaraamatut ning valmistasin peaaegu retsepti järgides aasiapärase kookossupi kana ja köögiviljadega. Vahetasin kala kana vastu ning lisasin retsepti koosseisu mõõdukalt ingverit, sest minu meelest ei saa suppi aasiapäraseks nimetada kui sinna ei ole lisatud ingverit, eriti veel kookossupile.

Ühtlasi annan nüüd teise uusaasta lubaduse. Lisaks jooksmisele luban alanud aastal hakata uuesti regulaarselt kodus süüa valmistama. Alustuseks katsetan Nigella ideid ja loodetavasti jõuan varsti ka teiste retseptiraamatuteni. 

reede, jaanuar 10, 2014

Uus dress ja uus toss


Mõnikord kestavad jõulud kauem. Lapsed avasid täna viimased kuuse alla jäänud pakid ning minagi ei jäänud ilma. Tet maros tõi mulle uue talvise ilmastikukindla jooksuvarustuse. Nüüd peab leidma muid põhjuseid jooksma mitte minemiseks kui kehv suusailm. Uued tossud meenutavad lamellrehve ning jooksuülikond paindub nagu retuus ning peab tuult ja muud taevast langevat sodi nagu tõeline soomuk. Ma armastan tootearendust ja materjaliteadust. See on tõeliselt imeline, eriti see viimane. Muidu käiksime meie võluvas talves ja kevades tänaseni vettinud raskete mantlite, jopede ja saabastega.

Ühesõnaga, mul on nüüd reaalsed vahendid oma uusaastalubaduse elluviimiseks. No more excuses. Tegelikult on see imeline tunne kui ma kohtun taas niiske asfaldiga ja ... jooksen. Jooksen ilma, et keegi mulle järgi jookseks, mu käe küljes ripuks või üldse minust midagi tahaks. Tänavad on tühjad ja taamal kiirustavad üksikud inimesed koju või tööle või poodi. Igatahes kuhugi tuppa. Kuhugi, kus on teised inimesed. Mina jooksen omaette. Kuulen enda hingamist, tunnen kuidas esimesed higipiisad kulgevad mööda selgroogu allapoole, peatuvad hetkeks ristluudel ja tormavad siis edasi. Ikka allapoole. Gravitatsioon. Maa tõmbab meid kõiki. Õnneks saab mööda seda edasi joosta. Võib lihtsalt suvalises suunas joosta. 

pühapäev, jaanuar 05, 2014

Ausõna


Olen tüdinenud tutvustest, kontaktidest ja suhetest, kus võin küll saada kinnitust sellele kui erakordne, vapustav ja super druuper kvaliteetne inimene ma olen, aga ... aga. Ikka ja jälle on see aga, üks ja seesama aga. Ma ei soovi selle aga-ga enam kunagi kohtuda. Ma siiralt loodan, et kohtusin selle aga-ga viimast korda oma elus möödunud aastal ja las ta jääda nüüd sinna minevikku. Mul ei ole selliseid kogemusi rohkem vaja. Need  ei paku enam pinget, mul ei ole neist rohkem midagi õppida.

Ma tahaks nüüd lõpuks ometi kohtuda selle mehega, kes ei tõmble, vaid teab, kes ta on. Kes ei pea varjama ja valetama oma soovide realiseerimiseks, ega kellelegi haiget tegema. Kes oskab hoida ja julgeb tunda ning on samas mees. Iseseisev ja terviklik inimene. Vaba. Vallaline. Mees, kes ei karda ohje käest anda, kes oskab koostööd teha ja mind juhtida ilma kuritarvitusteta. Ühesõnaga partner ja kaaslane, kellega koos mööda maailma rännata ja telekat vaadata, tantsimas, kinos, kontserdil ja teatris käia või lihtsalt tõtt vahtida.

Võib-olla teda ei olegi olemas, aga ma täna jälle usun ja loodan, et ta leiab mu üles või et ma komistan talle otsa, siis meie pilgud kohtuvad ja aeg jääb seisma. Ja siis lihtsalt ongi hea. Ilma aga-deta. Lihtsalt imeliselt hea.

neljapäev, jaanuar 02, 2014

Standardiseeritud protsessid


Üldiselt mulle meeldivad süsteemid ja alamsüsteemid, standardid ja standardiseeritud tööprotsessid, sest ühest küljest need võimaldavad korraga tegeleda nii detailide kui tervikuga ning teisest küljest peaks standardiseeritud tööprotsessi läbinud töötulem, no ütleme näiteks õigusakt, olema kõrgekvaliteediline. Standardiseeritud tööprotsessis peaks iga osaline andma kvalitatiivse lisandväärtuse töötulemusse ning ideaalis peaks ka aega tohutult kokku hoidma, sest ei ole vaja pidevalt algpunkti tagasi minna ja mitu korda vigadeparandusi teha.

Reaalsuses, aga tähendab standardiseeritud tööprotsess seda, et näiteks see sama õigusakt läbib kõikvõimalikke kooskõlastusi, kuuaega kestva normikontrolli, veel kooskõlastusi ja dokumendihaldussüsteeme ning lõpuks teatab see protsessi osaline, kes on ahela viimane lüli, kes peaks selle dokumendi lihtsalt avaldama, et tuleks tagasi algusesse minna ja normikontrolliga otsast alustada. Selle asemel, et ise ära parandada paar kirjaviga, tuleks kogu menetlus otsast peale läbi teha. 

Mitte mingit kasu ei ole süsteemidest ja alamsüsteemidest ja standardiseeritud tööprotsessidest kui selles osalevate inimeste mõtlemisvõime ja tahe omaalgatuslikult ja loogiliselt mõeldes (ja tulemusele orienteeritult) tegutseda on niisama suur kui mõnel keskpärasel kaasaegselt infotehnoloogilisel algoritmil, no ütleme näiteks Maxima kassaaparaadil. Niipea kui üks andmeväli on täitmata või on koma asemel semikoolon, tuleb üks vastus: ei saa menetleda. Ja lihtsalt nii ongi. Edasi ei juhtu mitte midagi. Lihtsalt mitte kõige vähematki. Moondu või herneks, aga ei juhtu, sest koma asemel on semikoolon. Ministrilt tuleks uuesti allkiri võtta ja enne seda terve hulk süsteemi ahelaks olevaid mutreid tööle panna selle kolossaalse vea parandamiseks. Ja muidugi tuleb sel teemal palju kirju laiali saata ning tegelikult võiks ka mõned koosolekud korraldada. See ongi see essents, mille peale me oma väärtuslikku eluaega kulutame.

Head uut aastat!