Tasa, tasa liuglevad lumehelbed mu akna taga maapinna poole. Üha uued ja uued helbed. Kevad on saabumas, ta tuleb vääramatu kindlusega, hoolimata sellest, et hetkel sajab lund. Asjad on väga harva sellised nagu nad näivad olevat. Kuid vahel, vahel harva juhtub, et komistad ka millegi sellise otsa, mis paistab ka väljapoole just sellisena nagu ta seest ongi. Ta on aus, selge ja puhas nagu värskelt sadanud lumi. Ma ei ole aastaid, pikki aastaid olnud tõeliselt õnnelik. Sellist muretut rõõmu, kergust ja selgust tundsin viimati ehk siis kui olin 24. Täna olen ma jälle 24 :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar