pühapäev, aprill 23, 2006

meie sõber koer

meie koju toodi koer. chappi reklaami koer. siuke väike ja armas nagu kõik kutsikad. alguses oli uje, aga nüüd on tal nähtavasti puberteet kätte jõudnud nagu koerakasvataja lubas. puberteedieas inimesekutsikad üldjuhul juba teavad, et oma kodu ei ole ilus roojastada. puberteedis koerakutsikas seda aga nähtavasti ei tea ja ei kavatse ka ära õppida. alguses suhtusin asjasse lihtsalt selge üleolevusega, et see kes võttis ka tegelegu. laveerisin hommikuti oskuslikult mööda erinevatest hunnikutest ja loikudest. kuid vähegi pikemal kodusviibimisel on nüüdseks juba traagilised tagajärjed - hingamisteed on süvenevate allergiahoogude käes ülesütlemas. julgesin ka esineda ütlusega, et üks meist peab lahkuma. seepeale sain etteheitvate pilkude osaliseks. seega ei jäägi muud üle, kui ratsa rikkaks ja siis üürin esimese koduloomade, tolmu -ja hallitusevaba elamispinna.
tore on jällegi kevade saabumine - jääst vabanenud mere kohin, linnukisa ja pehmeks muutunud maa lehk. hingki on ellu ärganud ning täitunud selle magusa valuga, mida sünnitab igatsus.

teisipäev, aprill 18, 2006

feed my soul

... oli silt riia radisson sas standard klassi numbritoas nr 738. sildi riputamisel numbritoa uksele vaatega kordiori võis järgmisel hommikul saada otse voodisse mune, kohvi ja peekonit. restoranis oma hinge toites oli valik aga tunduvalt rikkalikum. nüüd olen siis ka radissonis ööbinud. teekohviku asemel külastasin raudteemuuseumi, kus pakuti ohtralt tikuvõleibu ja -koogikesi ning veini. avastades end üdini maskuliinsest seltskonnast ainsa feminiinse saarekesena juba mitmendat tundi malbelt naeratamas tundsin tülgastust. tüdimust. sest ometi ju ei räägitud millestki olulisest. kamp eesti teatud ringkonna tegijaid isaseid oli kogunenud riiga, et omavahel sotsialiseeruda. minu osa oligi malbelt naeratada. kuni... üks tähtis isane küsis neljaliikmeliselt delegatsioonilt, kuhu minulgi oli au kuuluda, et kes meist siis konverentsil kõne peab. kui minu kolm kolleegi selle peale üksmeelselt mulle otsa vaatasid, tabas tähtsat isast sügav üllatus. naeratasin veel malbemalt ja ütlesin, et üritan oma eksistentsi millegagi õigustada. peale konverentsi tollesama tähtsa isasega ministeeriumis kokku puutudes, tuli ta üsna malbel ilmel mulle tervishoiu probleemkohti selgitama. lahkusime teineteisest lahkes lubaduses koostööd teha.

laupäev, aprill 01, 2006

esimene aprill

õhtul ärgates leidsin kohustusliku 1. aprilli nalja
  • delfi kodulehelt

  • vähemalt on pesakonna koomiks veel tasemel ja õnneks ei ole keegi üritanud täna väita, et mul on nina tahmane. veidi soojemate ja vähema lumaega ilmade saatel õnnestub järgmise nädala teine pool veeta lõunanaabrite juures kodumaa it saavutusi kiites ja tervishoiukorraldust tutvustades. kindlasti tuleb külastada ka kurikuulsat pelmeenibaari ja teekohvikut. kasvõi selleks, et seekord end majanduslikult ja staatuslikult üleolevamana tunda. nii lihtne see inimeseks olemine ongi.