meie koju toodi koer. chappi reklaami koer. siuke väike ja armas nagu kõik kutsikad. alguses oli uje, aga nüüd on tal nähtavasti puberteet kätte jõudnud nagu koerakasvataja lubas. puberteedieas inimesekutsikad üldjuhul juba teavad, et oma kodu ei ole ilus roojastada. puberteedis koerakutsikas seda aga nähtavasti ei tea ja ei kavatse ka ära õppida. alguses suhtusin asjasse lihtsalt selge üleolevusega, et see kes võttis ka tegelegu. laveerisin hommikuti oskuslikult mööda erinevatest hunnikutest ja loikudest. kuid vähegi pikemal kodusviibimisel on nüüdseks juba traagilised tagajärjed - hingamisteed on süvenevate allergiahoogude käes ülesütlemas. julgesin ka esineda ütlusega, et üks meist peab lahkuma. seepeale sain etteheitvate pilkude osaliseks. seega ei jäägi muud üle, kui ratsa rikkaks ja siis üürin esimese koduloomade, tolmu -ja hallitusevaba elamispinna.
tore on jällegi kevade saabumine - jääst vabanenud mere kohin, linnukisa ja pehmeks muutunud maa lehk. hingki on ellu ärganud ning täitunud selle magusa valuga, mida sünnitab igatsus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar