Olen nii piiritult võimas ja niisama habras. Kannan kogu maailma raskust oma õlul, lahendan kõik mured ja probleemid. Ja varisen siis kokku. Minu jõud tuleb minu seest. Kuid mis saab siis kui enam ei tule? Kas siis ongi kõik? Vahel on tunne, et otsin uut jõujaama, energiaallikat, sest minu seesmine allikas vaid hõõgub kergelt. Parimal juhul leian aga vaid välgumihkli. Ei enamat. Maailm näikse tahvat enamat, kuid ma ei püsi enam tempos. Kütus on otsas ja ükskõik kui palju ma ka pingutan, nendel hõõguvatel sütel ma täistempos edasi ei rühi. Sulen silmad ja olen lihtsalt niisama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar