kaunis laul

tuli vihm ja pesi puhtaks mu terrassi, tasahaaval, viis endaga iivelduse, vaid killu jättis mulle, see jäi hinge ja südame vahele laulma, et märkaksin südame kõrval ka hinge nagu vihmapiisk mu aknal, libiseb vaikselt alla ja leiab järgmise ja järgmise; nii tahab ka iiveldus kasvada, aga süda ei luba