täna, täpselt aasta tagasi, otsustasin omi mõtteid poolavalikult kirja panema hakata. imestan isegi, et olen aasta vastu pidanud. pühendunud bloggarite maailmas pole seda just palju, kuid mulle näib, et sellest on saanud üks korralik püsisuhe. isiklikku rekordit veel ühe aastaga ei purusta, kuid saavutus on seegi.
vaatasime eile klassiõdedega vanu pilte - omapärane oli vaadata kuidas välimus on võrreldes nelja-viie aastaga praktiliselt identseks jäänud, kuid inimesed nendes kestades on vahepeal põhimõttelisi muudatusi läbi teinud. ja kui mõned hõiskavad, et tahaks tagasi keskasse, siis ise järele mõeldes pole kindel, kas tahaksin tagasi ükskõik millisesse perioodi oma elus. sest see, mis on siiani olnud, on minust minu teinud ning ma olen hea meelega täna mina ja mitte midagi muud. kui järgnevad inimesed, sündmused elus mu metamorfoosi edasi viivad, siis ilmselt mõtlen tagasi vaadates samamoodi, sest (kuigi see võib viidata piiritule enesearmastusele) kui järgin oma südame- ja hingehäält, olen alati see, kes ma olla tahan.
siit võiks muidugi edasi laskuda mõtisklusse enesetaju adekvaatsuse ja reaalsuse tunnetamise võimalikusest, kuid uimastava nohudoosi mõjul piirdun mugava ja alalhoidliku tõdemusega, et on nagu on.
kena teist ja jätkuvalt täiesti lumevaba adventi:)
2 kommentaari:
Palju onne aasta paeva puhul! Paistab, et Coleo raamatut ei ole sinule motet sellel puhul kinkida. Hakkad meil varsti ise igakuiselt uusi hinge ja vaimu ergutavaid kirjutisi valja andma. Esiteks naiteks "Motteid ja tegusi 2004-2005" ;)
tänan, tänan - pürin kindlalt laiema üldsuse sisekaemuse arendajaks;)
Postita kommentaar