kas olete tähele pannud kui rumalad inimesed tegelikult on? kuidas nad elu jooksul kibestuvad ja sellesse mürki ise hauduma jäävad ja vahel pole selleks isegi väga palju aega või juhtumusi vaja. täiesti masendav. ja siis mõtlen, et kas olen juba ise ka selliseks muutunud.
kuidas juhtub, et inimene unustab suurema visiooni ja näeb ainult oma ninaotsa ja kisendab oma mätta otsast endale kahe käega vastu rindu tagudes, et mina olen see kõige õigem ja kuidas keegi minust aru ei saa ja kuidas kogu maailm hukas on???
kas inimene kui selline ongi lihtsalt debiilne ennasttäis parasiit, kes üritab välja mõelda "intelligentseid" põhjendusi oma tegevustele ja idiootlikele vaimusünnitustele?
tahaks ikka edasi uskuda inimeste põhiolemuse headusesse. aga miks siis ikka veel nii palju asju perses on?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar