10 000 m kõrgusel ei ole internetti. kui oleks, siis sõimaks e-kirja vahendusel hispaania korraldajat, kes käskis mul minu enda tehtud lennu ja hotelli broneeringud tühistada ning rahulduda sellega, mille tema mulle reserveerib, sest spiikeritele ostis lennupiletid ja hotelli korraldaja. juba algusest peale pidas korraldaja ebaoluliseks teavitada mind sellest kuhu see lennuk, mille ta reserveerinud on, sõidab ning kuidas ma lennujaamas lennuki peale saan, kui mul on üksnes lennu kuupäev ja alguskellaaeg teada. peale mitmeid kõnesid ja e-kirju, soostus korraldaja avaldama interneti vahendusel ostetud pileti rekvisiidid ning lennujaamas väljastatigi õnneks ilma igasuguste küsimusteta pardakaart. pardakaart oli aga tunduvalt kõnekam kui korraldaja, nimelt selgus seda vaadates, et ma lendan läbi Praha Barcelonasse. Barcelona asub Malaga suhtes, kus toimus e-tervise aastakonverents (ja kuhu hädasti oli vaja KOHALE jõuda) üksnes teises Hispaania otsas. korraldaja lubas küll lennujaama vastu tulla, aga jäi mõnevõrra arusaamatuks, millisesse – kas Barcelona või Malaga lennujaama. Barcelonas Malaga lennule istudes lootsin vaikselt omaette, et lubatud nelja tärni hotell asub ikka Malaga kesklinnas, mitte Madridis. iseenesest ei oleks mul midagi Hispaania turnee vastu olnud, kuid siis oleks võinud viie päeva asemel juba paar nädalat ja rohkem kui 40 eurot varuda.
minu suureks rõõmuks ei piirdunud minu rännakud üksnes kolmes lennujaamas ja kolmes lennukis 12 tunni veetmisega. jõudnud Malaga lennujaama ja SAANUD KÄTTE (!!!) oma pagasi, suundusin arrivals värava poole, kus seisiski kaks meest e-tervise konverentsi sildiga. naeratasin rõõmsalt ja ütlesin, et olen see ja see ning et kas nemad ongi see lubatud transfeer hotelli. selle peale vaatas üks meestest mind üleoleval ilmel, viskas põgusa pilgu käsitsi kritseldatud paberijupile ja teatas, et võtku ma takso, sest mind tema nimekirjas pole ja tema mind kuhugi ei vii. selleks hetkeks juba rohkem kui häiritud, võtsin oma kolm asja ja suundusin infopunkti poole. seal oli tunduvalt sõbralikum mees, kes seletas mulle, et kesklinna saab bussi ja rongiga, aga et tema soovitab võtta rongi, mis läheb tasandilt T2. läksin lifti ja tahtsin sõita tasandile T2, et rongi peale minna. lift ei sõitnud tasandile T2, kuigi selline korrus tõepoolest lifti ees seinal kirjas oli. trepp ei läinud ka tasandile T2. tasandit T2 lihtsalt ei olnudki. see oli ära lammutatud, sest lennujaam oli remondis. infopunkti ei olnud see info vist veel jõudnud. läksin siis bussipeatusesse. seal oli igast hotellide busse, aga ükski ei tahtnud mind peale võtta, sest mul oli mingi muu hotell kui see mida nemad teenendasid. lõpuks tuli buss, mille pealkiri oli ühistransport Malaga. astusin lootusrikkalt peale. bussijuht raha ei tahtnud. varsti sain ka aru miks: buss sõitis 45 minutit ümber lennujaama ja läks sama koha peale tagasi. siis helistasin uuesti korraldajale ja käskisin end lennujaamast jalamaid hotelli toimetada. korraldaja lubas saata musta värvi chevi. 15 minuti pärast helistas korraldaja ja teatas, et auto läks katki. ja lõpuks, ma võtsin takso. nii nagu too ülbe andaluusialane mulle öelnud oli. üksnes selle vahega, et korraldaja maksis mu takso kinni.
loo moraal?! ei ole mõtet pidada pikka viha, ega liigselt muretseda, sest lõpuks läheb kõik hästi - hotell oli tõepoolest nelja tärnine ja mul tõepoolest oli selles hotellis tuba ning hotell asus vahemere ääres palmide vahel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar