reede, oktoober 14, 2005

lisaväärtuse tootmisest

vahemärkuse korras olgu öeldud, et ma ei kannata kannatamist, ei tööalaselt, ega eraelus. mõne aja jooksul võib ju seda isegi edukalt viljeleda, aga lõpuks tekib totaalne motivatsioonikriis, mis omakorda viib piiritu bohhuismini, mis mõjub halvavalt aktsepteeritud ühiskondlike moraali- ja käitumisnormide järgimisele. ainsaks positiivseks küljeks paistab olevat iroonia ja sarkasmi paralleelne vohamine ning kirjanduslik produktiivsus. jääb vaid üle loota, et ministeeriumi Uued Väärtused ühel hetkel oma töö teevad ning minust taas usina ametniku ning eeskujuliku naiskodaniku/perenaise teevad, sest meeskodanikest kaasvõitlejate kaasabile lootma jäädes kahaneb üksnes eesti rahva iive veelgi.

Kommentaare ei ole: