kuumal kevadpäeval läbi lume tulin ma ning õhk oli täis mõtteid.
üle tee, läbi niiskuse koos tuulega tuhisesin ta poole
ja peaaegu sain kätte, peaaegu, ning siis lipsaski käest
põgenes hingevärinal, et oleks veel midagi püüda.
muud ei jäänudki üle - mõtlesin jälle sinust
ja sellest, mis sai minust,
vahel veel paelub mõte olnud ollusest
siis aga tuli päike ja mõtteid polnudki enam vaja;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar