nii... sain nüüd ka euroopa põhiseadusliku leppe prantsuskeelse variandi ning miski ei tohiks enam takistada seminari -ja baktöö kirjutamist, loen teoreetilisi baaskäsitlusi jne bla-bla-bla, aga ikkagi tundub kuidagi nii müstiline see mõte, et kunagi midagi ka tegelikult valmis saan. kaitsmisele tahaks küll minna, saaks muliseda, aga enne seda on vaja midagi kirjutada ka ja parem oleks, et midagi korralikku, sest muidu on ju piinlik.
mjaaa, ex näis, ütlen endale, vaatan kevadpäikest, nuusutan mudase mulla hõngu õhus ja elan edasi illusioonis, et küll kõik läheb nii nagu peab(aga, kas mulle meeldib see, kuidas peab on?)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar