post brüssel - nooruse eufooria

ja nüüd olengi täiskasvanud! käisin täitsa ise brüsselis euroopa komisjoni eTervise töögrupi teisel kohtumisel eestit esindamas. kuulasin kuidas tõlk inglise keelt prantsuse keelde transformeeris, kogusin visiitkaarte ja pakkusin end järgmine kord eesti kohta ettekannet tegema. ja mis kõige olulisem - sain valgustatud, minu missiooniks on nüüdsest eesti ideede ja projektide tutvustamine ja importimine Liitu!

kuidas küll juhtus, et mina sattusin sinna, keset 45+ spetsialistide konsiiliumi langetama otsuseid euroopa tulevikusuundade üle??????????????????????????

nüüd ma siis tean, mis tunne on siis kui meri on põlvini ja mida on vaja, et minul öösel und ei tuleks (isegi peale mitut belgia õlut).

paremat sünnipäeva kingitust lisaks jätkuvatele õnnitlustele ja püsivale eufoorilisele heale tujule ei oleks osanud uneski näha.

the redeemed of the lord

kas olete tähele pannud kui rumalad inimesed tegelikult on? kuidas nad elu jooksul kibestuvad ja sellesse mürki ise hauduma jäävad ja vahel pole selleks isegi väga palju aega või juhtumusi vaja. täiesti masendav. ja siis mõtlen, et kas olen juba ise ka selliseks muutunud.

kuidas juhtub, et inimene unustab suurema visiooni ja näeb ainult oma ninaotsa ja kisendab oma mätta otsast endale kahe käega vastu rindu tagudes, et mina olen see kõige õigem ja kuidas keegi minust aru ei saa ja kuidas kogu maailm hukas on???

kas inimene kui selline ongi lihtsalt debiilne ennasttäis parasiit, kes üritab välja mõelda "intelligentseid" põhjendusi oma tegevustele ja idiootlikele vaimusünnitustele?

tahaks ikka edasi uskuda inimeste põhiolemuse headusesse. aga miks siis ikka veel nii palju asju perses on?

I could wait night and day cause you´ve got that shine in your eyes wherever you go

jälle üks mõttetu koosolek, veelkord need mittemidagi ütlevad pilgud ja sihitud unelmad, küündimatud ideed - sulen simad ja tõusen lendu. liuglen gonsiori tänava kohal, all kihutab 86. aasta speed 1, valge ja roosteplekine. hallide pilvede vahelt paistab sinine taevas, üles, üles, veel kõrgemale, sinna, kus on kõik ja mittemidagi.

tuul kõrvus vihisemas mõtlen sellele kui väga armastan muutusi ja kui raske on oodata, et midagi settiks. ometi ei saabu õnn eesmärgi realiseerudes. siis on kohe uut vaja. aga mis siis kui oleks lihtsalt, teeks ainult enda projekti, inimesed tulevad, lähevad ja nendega koos olles pole kunagi mingit rahu, sest nad kõik tahavad midagi ning kompromiss on kõigest illusioon, enesepete. teistega arvestamine on kristliku dogma igand, mis viib lõpuks nihilismini. inimesed ohverdavad end teiste (pere, sõprade vms) nimel, kuid lõpuks hakkavad seda "võlga" välja nõudma, vastaspoolel pole aga mingit reaalset kohtustust kunagi tekkinud, on ainult emotsionaalne kohuse- ja süütunne. selles ringis on õnnelikud need, kellel südametunnistust pole või kes elu lõpuni muu ühiskonna silmis n-ö lapsikult käituvad.

mulle ei sobi ühiskondlikud ja bioloogilised rolliootused. ma ei taha oma 8-aastase onupoja peal lapse kasvatamist ja emaks olemist harjutada. tal on juba ema olemas. see oli tema otsus ja valik laps saada. igalühel peaks olema valik kujundada oma elu oma sisesmisest mantrast lähtuvalt ning teiste heaks elamine on vaid ettekääne enda elu unarusse jätmiseks.

kena töönädala algust:)

sissekanne

kolisin ümber kõrvaltuppa, nüüd näen aknast lisaks taevale ka telemaja tagumikku:)
sain uue naabri ja kohustuse minna üksi brüsselisse eestit esindama, jaiks! teoorias tundus see palju põnevam.
muide, inimesed olevat ka eestis 7. septembril ujumas käinud ja vesi olevat soe olnud.

ailleurs avec toi et moi

lasen leigel augustivihmal mööda laupa asfaldile lähemale libiseda
tunnen rõõmu selle lihtsusest
ei taha suureks kasvada, ei taha seda raskust oma õlgadele
ei taha meestele meeldida, ei taha näha sädet nende silmis
ei taha toita nende keskpärast fantaasiat
ei taha enam kunagi midagi klaarida, ega selgeks rääkida
tahan olla ise, vastutustundetu ja vaba
ei taha asju, ega plaane
see olen mina, kolmteist ja pool, kirju taeva all keset vikerkaart
sel hetkel kui kõik liigub uueks vana retsepti järgi
paistab, et vaid mulle ei meeldi see uus ja eelnevatele tuttav pastill
joonistan oma mustrit, küll kõik, mis mulle vaja, sinna mahub.

out of office autoreply

homme saab ebainimlikult vara üles tõusta ja lennukiga lendama minna - juhuuu!!! ja riigi raha eest pikki tunde veel pikemaid ettekandeid kuulata. lõputust lugemisest on saanud lõputu koosolekutel istumine. loodan, et saan üks päev ka nii targaks, et suudan midagi tarka öelda:P siuke tunne nagu oleks jälle esimesse klassi läinud ja kõik vanemate klasside tegelased on ässad, sest nemad Juba Teavad Kuidas Asjad Käivad. eriti hirmutavaks muutus siis kui kõik hakkasid koosolekul üksteise peale karjuma. lisaks on osad kolleegid otsustanud parematele jahimaadele siirduda ning ma saan (osaliselt)ka nende töö endale:)

muutsin arvamust

tüdrukute õhtu suhtes. polegi nii hull valgetes volangides trollis mööda linna sõita, arnold oksmaa paljast tagumikku vaadata ja raekoja platsis kõvasti karjuda. kui ainult haigeks ei oleks jäänud. kõiges on süüdi oksmaa - tema hüperenergiline kava sundis õue värsket õhku ahmima minna. isegi saun ei päästnud:p

olen ikka veel laps

istun tööl, sajab vihma, jälle. kirjutasin valmis ministri käskkirja ja tundsin end noorema ja lollimana kui kunagi varem. tööle võib ju kandideerida ja tööle saada, aga töövestlusel tekitatud imagot on ikka väga raske ülal hoida kui kangesti tahaks hoopis õue ja ükskõik kuhu mujale. paigal püsimine tundub sama võimatu kui 9-aastasena pärnusse bussiga sõites.

ja siis mõtlesin

mihkel sõitis ära ja lennujaama ei jõudnudki, kuigi üritasin (tänud tallinna bussikorraldusele). ja jäidki viimased sõnad ütlemata. kui palju kordi veel mõtled, et ütlen siis, eks näis, küll jõuab. kui palju kordi veel tuleb öelda head aega. kurvastada siis kui kõik on veel hästi ning mõtlemata edasi rutata siis kui kõik on juba teisiti. vaatame vaid tulevikku ja vahel harvem minevikku, suutmata tegelikult olla selles olevikus, milles oleme terve elu.

vihmane august

käisin oma uute kolleegidega kanuu koolitusel; peale 19 km mõlamist olin suutnud endale lühiajaliseks mälestuseks koguda suure muhu otsa ees ja mõned marrastused. kuigi ei saa jätta mainimata, et sellised "koolitused" on väga kasulikud uude kohta sisse elamisel: sain juba paar uut sõpra ja nii mõnegi tuttava:)
nüüd sain endale tööd ka, aga vastukaaluks on kadunud töötahe:( mjahh

mjah

miks inimestele makstakse mittemidagi tegemise eest palka?

esimene tööpäev on möödas, väsinud ja tühi on pea

mida annab teha uues töökohas, kui enamus selle alalisest personalist on puhkusel? aga muidugi tutvuda varem tehtuga ja valmistuda tulevasteks tööülesanneteks ehk maakeeli saab tunde arvutiekraani passida ja kümneid lehekülgi seadusi ja määrusi läbi lugeda.
lõuna paiku upitas advokadibüroo hedman ja co (või blabla) mu enesehinnangut ja üritas mind endale tööle kaubelda, kauplesin siis vastu natuke lisaaega järelemõtlemiseks.
päeva lõpuks sain ka ühe asjaliku kõne, aga kuna enamus oli juba töölt lahkunud, mina aga sellele küsimusele vastust ei teadnud, siis ... noh ütleme nii, et lubasin lahkelt Esimesel Võimalusel Asjasse Selgust Tuua.

ja olengi siis nüüd ametnik, augustis lubatakse, et saab isegi ministrit ja kantslerit ihusilmaga näha ning kopenhagenisse konverentsile sõita;)

hea klubikogemus

laupäeva õhtu klubis bonbon algab üllatuslikult meeldivalt, interjöör on meeldiv, rahvas rahulik ja muusika kuulatav. mis veelgi parem, muusika muutub lausa suurepäraseks kui minuskulaarsele lavale astub live bänd (kahjuks nime ei tia), millel on lihtsalt geniaalne naislaulja. hiljem tuli kahjuks ka tavalist klubibiiti, aga seekord see niiväga ei häirinud. soovitan soojalt. üle väga pika aja üks tõsiselt meeldiv klubikogemus:)

kaunis laul

tuli vihm ja pesi puhtaks mu terrassi, tasahaaval, viis endaga iivelduse, vaid killu jättis mulle, see jäi hinge ja südame vahele laulma, et märkaksin südame kõrval ka hinge nagu vihmapiisk mu aknal, libiseb vaikselt alla ja leiab järgmise ja järgmise; nii tahab ka iiveldus kasvada, aga süda ei luba

ebapiisavad kvaliteeditunnused

meeldiv on tõdeda, et meie tööandjad omavad head kriitikameelt ja kõrgeid ootusi potentsiaalsete töötajate sortimisel;)

Lugupeetud konkursil osaleja,

Täname Teid osalemast CV-Online poolt korraldatud konkursil EBS Juhtimiskoolituse
Keskus OÜ sekretär-turundusassistendi ametikohale.

Konkurssi läbi viies tõdesime, et konkurss pälvis laialdast tähelepanu ning osalejate
professionaalne tase osutus väga kõrgeks.
See oli meile tunnustuseks, kuid samas tegi paljude väärikate kandidaatide
osalemine otsustamise palju raskemaks.

Seekordne valik küll ei langenud Teie kasuks kuid sellest hoolimata
säilitame informatsiooni Teie kohta, et saaksime ühendust võtta sobiva tööpakkumise
korral.

elu kiireim värbamine

käisin täna hommikul sotsiaalministeeriumis töövestlusel. olin kunagi saatnud cv projektijuhi konkursile ja nüüd tuli tagajärgedega silmitsi seista.

kõigepealt. jäin 20 minutit hiljaks! (seekord mitte omal süül:))

seejärel. küsiti, et miks sellele ametikohale kandideerisin. (!!!) minul aga polnud õrna aimugi, miks olin terviseinfo ja analüüsi osakonna projektijuhiks tahtnud saada. hämasin siis natuke.

lõpuks. tuli välja, et tegu on õigusliku külje blabla ja eurodirektiivide blabla. ja et brüsselis peaks käima ja komisjonidega suhtlema ja erinevaid osapooli (mis osapooli???) lepitama vms.

rääkisin südame värinal oma jutu ära ja läksin minema teadmisega, et "lähipäevil teatame", nagu alati mõtlesin.

ja siis. täpselt kaks tundi hiljem helistas personalitüdruk ja ütles, et nad tahaks mind tööle võtta. (!!!!!!!)

niimoodi. saadaksegi 22-aastaselt juhiks. mis sest, et mul tegelt õrna aimugi pole, mida tegema pean hakkama. kui lähitulevikus terviseinfo puudulik ja vildakas on, siis teate;)

Elagu Eesti Vabariik!

aitab turistidest...

ja nüüd saaremaale!

kui pikk on aeg

ühest hetkest teise? mis on hetk ja kust ta tuleb? miks liikumine on näiv kui muutumine ongi olemine ning paigalseis?
täna väsisin ära selle roosa taeva all. hajus Suund.
miksidele pole tegelikke vastuseid. on vaid mõte - olen pealiskaudne ja üleolev.

inglise pensionärid

... ütlesid, et olen 80% nende vennatütre moodi ja kutususid mind meeriks;)
ning ostsid kalevi shokolaadi ja viina.

vihmavesi

kool sai lõpuks läbi, nüüd saab eksamite asemel end isiksuse teste tehes lõbustada.

lapse saime ka suveks - ärge siis sügisel küsige, miks ma lapsi ei taha;)

sportlikud päevad

nii, nii - käärikul, kõik üliõpilased müttavad elu eest - peale gaudeaamuse ja altius-siitius-fortiuse on põhiliseks deviisiks jalgpalli on parem kui seks, eriti kui hinge all on paar liitrit õlut.
isegi rektorid võistlesid ja mina sain juba kaks uut telefoninumbrit;)

talvisest tugitooli- ja pubispordist on saanud õllesport.