still alive!...

neljapäeva õhtul hakati eurotralliga peale ja hoolimata sellest, et teha oli (ja on jätkuvalt) Liiga Palju Kodutöid, tekkis rumeenia laulu peale tunne, et lähex kluppi. tõmbasime siis riided selga, tegime meigi ja asusime vapralt tallinna poole teele. :)

juba ukselt tulid vastu noormehed, kes väitsid, et vähe rahvast ja muidu igav, aga meie meelekindlust see ei kõigutanud. ja hoolimata sellest, et oligi vähe rahvast, otsustasime anda endast parima, et Täiel Rinnal Pidutseda.

poole tunni ja poole liitri a le coq´i märkamatul möödumisel, leidsime end punaselt diivanilt, konstateerimas fakti, et oleme järsku 13 aastat vanemaks saanud ja et kõik need lood, mida juba tuhat ja viis korda kuuldud ja mis tavaliselt sellest hoolimata nii Lahedad tunduvad, mõjusid seekord vaid mõttetult.

viimast pingutust tehes, vedasime end veel kord tantsima ja saime kõhutäie naerda: vähe sellest, et eesti kuumima retroklubi on nüüdseks halastamatult vallutanud atlantisetibid, seisid keset tantsupõrandat kaks ebamaist amatsoon barbit, kelle lõputult pikki laitmatu säärejooksuga koibi kaunistasid ühelt poolt läkivad säärsaapad ja teisest otsast klassikaline texa-mini. ei saa mitte jätta mainimata, et üks neist kaunistustest oli teisest häbematult palju lühem;)

ühtäkki tundsin end lihtsurelikuna

kui müristab ja välku lööb, siis vanapagan silku sööb

müristas ja käristas, ära hirmutas - kolisin oma voodist laura kaissu ja hirm läkski üle, lapsepõlv tuli meelde:)

päikeseratas, päikeseratas

vaatasin kuidas ta eile õhtul kuuma ja kumava kettana merre vajus ning täna hommikul tõustes oli ta juba tagasi õhkõrnade siidpilvede keskel.

mu ema majja hetkeks hoiule toodud koer ajas 24 tunni möödudes silmad ja nina ägedalt vesistama ning pani mõtlema selle üle, miks ikkagi koerad kasse taga ajavad, kui nad neid ära süüa ei taha. elu loomulik ringkäik jääb ju ebardlikult poolikuks. hunt kui koera eellane näeb hirves lõunasööki, koer aga kassis lihtsalt meelelahutust.

inimene on jälle kord vahele seganud ja asjad absurdseks muutnud.
kõige müstilisemad on kassidestki väiksemad ja õhemad nn rottkoerad(nende ametlikku nimetust õnneks ei tunne), keda ilmselt kassid, eksitust mõistmata, taga ajavad.

oleks võinud piirduda lillede sordiaretusega ja jätta koerad rahule - emadepäevaks on ju nii meeldiv mingi eksootilise välimusega lille mooduline organism emale kinkida, kuid arsaamatu välimuse ja otstarbega olend, kes teeb ehk ka "auh" või "niuh", oleks ilmselt üsna kohatu ja segadust tekitav.

hinge killud - muusikalis-tantsuline etüüd kolmes vaatuses

esimene vaatus - saabub printsess ning prints seitsme maa ja mere tagant tuleb ja näitab talle Asju Nagu Need On, siin taevalaotuse all.

teine vaatus - emand räägib asjadest nagu need on ja nagu need Peaksid Olema. printsess ei ole nõus ja unustab kõik, mida seni on õppinud ning teeb etteheite.

kolmas vaatus - printsess vistakse kuningriigist välja.

epiloog - kuidas siis Asjad On? comme si, comme ca nagu konnaarmastajad ütlevad, ometi pole variatiivsus alati kasulik ja lahendusi vahel polegi. kõik.

taustal lendlevad lumehelbed, lastekoor laulab maasikamuusikat ja pesukarud teevad kukerpalli.

(järgmiseks korraks õpin luuletama)

realistlikud unistused

täna mõtlesin.

kas suureks saamine tähendab endale vaid nende soovide ja unistuste lubamist, mis on realistlikud, saavutatavad? igatsus ja kahetsus kuulutatakse infantiilseks, need ju üksnes segavad näilist rahulolu iseenda ja oma tegemistega. hõiskame enesekindlalt "no regrets", sest ka vead on vajalikud, nendest ju õpitakse ja saadakse seeläbi "paremaks inimeseks". kas ikka saadakse? kas oleme tegelikult ikka võimelised vigadest õppima või peame lõputult sama reha otsa astuma, enne kui midagi kohale jõuab, kui üldse jõuab?

elame stiilis: "kes vana asja meelde tuletab, sellel silm peast".
aga mis siis, kui miski jääb ja jääbki kusagile südamesoppi kripeldama? mis siis, kui need infantiilsed unistused vahel ikka meelde tulevad ja rahulikku rutiini segama hakkavad, mis sest, et tead, et neil pole tulevikku, mis sest, et nad pole Mõistlikud, ega vii elus Edasi.

imelik, kuidas elus kõik muutub ja ometi mõned asjad jäävad samaks
emigreeruks õllevaadis kuubale ja müüks end kanepi eest lillemüüjaks - tahab keegi liituda?!!! ega vist...

traagika variatiivsuses

päeva parim nali, mille viskas suurte kaharate juustega kursaõde: 3. mai 3 kraadi, 4. mai neli kraadi ja brünett lisas - huhuuu 25. mai 25 kraadi, jääme ootama! aga kui homme on 4 kraadi, siis ma luban pühalikult, et nutan keset raekoja platsi(kui leian mõne koha, mis pole üles kaevatud), sest kuigi lõpuexameid on parem teha keset lund ja vihma, tahax lõpux ka sooja!!!!!!!
elagu eestimaa nelja-aastaaegne ja eriti tujukas kliimavööde

jälle üks tööpäev on möödas, sa oled väsinud ja tühi on pea

üheteistkümnes tundus täna armas ning üksiti jõudsin arusaamisele, et olen nendega ära harjunud ja softix muutund, krt, kõiges on süüdi kevad, eriti kõigis jätkuvalt tegemata kodutöödes.
viimasel koosolekul õnnestus alaealisi solvata, nii et nad sellest ise aru ei saanud ja kaasa naersid ning vaadata mustvalget kohvi ja sigarettide filmi(mis oli eriti piinarikas mu suitsuvaba elu kontekstis, leevendus saabus alles nädalavahetusel).

viimaks, neljanda aasta lõpuks, suutsin näha ka korpide-seltside rongkäiku ja külastada nii palju erinevaid akadeemiliselt organiseerunud asutusi kui minu metsikus välja kannatas - ja üllataval kombel, täitsa huvitav ja tore oli(kui nii lihtsameelselt väljenduda võib). õnneks veendusin ENÜS´i külastades, et korpi või seltsi oleksin astunud vaid juhul, kui oleksin mehena sündinud, aga samas peab keegi ju ka rahva tervise eest hoolitsema...

ja kuigi oleks kangesti tahtnud paadirallist ise osa võtta, pidin kõrvalt vaatama. samas tundus vihmake, mis päris aktiivselt taevast alla tuli, üsna piisav olevat;)

ja tuligi maikuu ja ettekanded ja eksamid:(

külm kevadmõte

kuumal kevadpäeval läbi lume tulin ma ning õhk oli täis mõtteid.
üle tee, läbi niiskuse koos tuulega tuhisesin ta poole
ja peaaegu sain kätte, peaaegu, ning siis lipsaski käest
põgenes hingevärinal, et oleks veel midagi püüda.

muud ei jäänudki üle - mõtlesin jälle sinust
ja sellest, mis sai minust,
vahel veel paelub mõte olnud ollusest

siis aga tuli päike ja mõtteid polnudki enam vaja;)

kriitika

"tere lapsed, tänase tunni teema on avaliku arvamuse mõju meie käitumisele. mis te sellest arvate? kas meedia - kirjalik, audio ja visuaalne mõjutab teie suhtumist, käitumist jne?" kohmetud pilgud täis arusaamatust vaatavad mulle otsa. teatud selginemine saabub, kui annan näitlikustava materjalina lauale cosmopolitani. lõpuks teatavad tütarlapsed esireast - "minu meelest on cosmo väga huvitav ja mitmekülgne ajakiri, loen seda iga kuu ja alati on uut ja huvitavat informatsiooni." olin hetkeks kohmetunud ja teatasin peale hingetõmbepausi "väga hea, seega ühe arvamuse kohaselt on see huvitav ajakiri, mida teised arvavad????!!!!!"

üldhariduskoolidesse tuleks integreerida aine "kriitiline mõtlemine" - muidu tulevadki sellised väga sisukad lõpukirjandid stiilis "rahvustunne on oluline ja eksistents on raske", millesse on põimitud paar tsitaati heideggerilt ja tammsaarelt.
aga võib-olla polegi kriitikameele kasvatamine eesmärgiks, sest, kes siis ometi tarbiksid kogu seda meediapläma; ja kui kõik oleksid ühtmoodi kriitilised, kes siis lõpuks on kriitiline? ehk tuleks ka ligipääsu kõrgharidusele hakata üha enam piirama, sest kokkadest, torulukseppadest ja teistest oskustöölistest on rohkelt puudus - liiga paljud tahavad olla Kõrgelt Haritud. ometi ei kaasne selle kõrge haridusega alati ka kriitikameel, pigem üleolevus ja diletantlik snobism. kokk või toruluksepp võiks ju ka kriitiliselt mõelda osata ja miks mitte sellesse keskkoolis panustada - lõppeks ei jõua ju sinnagi paljud.

hüperpoloid

mõtlesin elust: toidulisanditest, surmanuhtlusest, eurodirektiividest,/juba nii soojaks on läinud - suisa 17 kraadi - ja taevas on helesinine/, õpetlikest valmidest ja teleseriaalidest, kus põhiväärtuseks paistab olevat kehaline ilu,/täna on nii lihtne joosta, kooli, tundi andma - ja siis plärts - maandun pehmes kevadporis - pagan, issand kui naljaks; direktorile ütlen, et tööõnnetus, täna kooli ei jõua/tegemata kodutöödest ja lõpueksamitest, olematust karjäärist ja ringkonnakohtust, esmakursuslastest, kelle loengutes nii igav ja ometi nii snoobilikult üleolev on istuda, sinust ja temast, meist ja teist, ilusatest majadest ja veel kaunimatest inimestest nendes, homoseksualismist ja keelatud õuntest botaanikaaias/kui ütlemata igav võib ilu olla ja kui väga ma tegelikult jumaldan väikesi vigu

teater

ärkasin järsku keset teatrilava. mai teadnud, kuidas olin sinna sattunud, keegi oli mu sinna pannud. rahvas ootas vaikses ärevuses. pidin olema konferensjee näidendile, millest ma midagi ei teadnud, ütlema sõnu, mida ma ei tundnud. "mul ei ole teile midagi öelda, ma ei tea sellest midagi", ütlesin rahvale; kuid nad jälgisid mind sama pingsalt edasi ning ma mõistsin, et mu sõnu võeti vaid kui osa näidendist. tulin lavalt maha ja läksin publiku sekka. jalutasin natuke ridade vahel edasi tagasi, läksin siis nende ette ja jäin inimesi vaikides vaatama. ma ei ütle enam midagi. nad peavad mõistma, et ma olen Mittemiski.
Vaikus.

lõik igaühe elust?

natuke

eile käisin abilinnapea juures, tema uues korteris, kaks ja pool tundi suutsid noorpoliitikud mittemillestki rääkida. jälle. a suhelda on mõnus, nii et savi.

sooja ilma puhul(eile)välivaatlusi tehes oli tore näha, et inimesed nii kirjuks, elavaks ja rõõmsaks on muutunud.

enesestmõisteatavus on nüri

siuke tunne nagu teemad oleks otsas, nagu elu oleks toredam elada kui sellest kirjutada, uutele jahimaadele - varsti olen tagasi, siis kui pirogovi mätas on ära kuivand;)

teadustöö

nii... sain nüüd ka euroopa põhiseadusliku leppe prantsuskeelse variandi ning miski ei tohiks enam takistada seminari -ja baktöö kirjutamist, loen teoreetilisi baaskäsitlusi jne bla-bla-bla, aga ikkagi tundub kuidagi nii müstiline see mõte, et kunagi midagi ka tegelikult valmis saan. kaitsmisele tahaks küll minna, saaks muliseda, aga enne seda on vaja midagi kirjutada ka ja parem oleks, et midagi korralikku, sest muidu on ju piinlik.

mjaaa, ex näis, ütlen endale, vaatan kevadpäikest, nuusutan mudase mulla hõngu õhus ja elan edasi illusioonis, et küll kõik läheb nii nagu peab(aga, kas mulle meeldib see, kuidas peab on?)

jalgpall on parem kui seks(?)

ruumis on seitse tüdrukut, kaks poissi ja telekarp, kust paistavad rohelisel murul siblivad valged ja sinised mehikesed. ja üllatuslikul kombel kostab seekord poiste hääl KÕIGIST tüdrukutest ÜLE, kohati on lausa tunne, et varsti-varsti jään kõrvakuulmisest ilma. jah, see on jalgpall ja mitte lihtsalt jalgpall, vaid eesti-venemaa kohtumine. kummaline subkultuur, mis paneb naabrid seina taga võpatama ja mille kõrval kaob kõik muu 90 minutiks. seekord VÕITSIME viigi - tõeline virupatriotism.

päevakava

eile tegelesin aktiivselt tööluusiga - 8.45 helistasin sureva häälega Descartes´i lütseumi direktorile ja ütlesin, et olen ikka veel haige ja ei saa tööle tulla. ta oli väga mõistev, ütles, et neid (loe: haigusi) liigub jah ringi. seejärel magasin 13.15-ni ja õnnitlesin end sellise suurepärase avastuse eest:) nüüd peaks uue äriplaani välja mõtlema, sest mida vähem tööl käia, seda vähem sinna viitsib minna ning ongi tekkinud tunne, et loengutes lakke sülitamine on palju lõbusam, kui ise tundide andmine. ehk peaks minema sinna miljoni krooni saatesse.

täna hommikul seevastu sai jälle liigset agarust üles näidatud - 8.15 seminar õiguskaitseasutuste süsteem algab hoopis järgmisest nädalast, peab ikka hakkama loengutes kohal käima - netiinfo on nähtavasti puudulik. see-eest saan nüüd jätkata mustmiljoni kodutöö parandamist(kus pole ÜHTEGI korrektset lauset!!!), jami:(
nüüd aga aurasse, sull-mull

enesetutvustus ja paljulubava karjääri algus

mooses:
heia
Mihkel kes kurat on kõik 112 msn kontakti? Palun tutvustage ennast:
tere
Mihkel kes kurat on kõik 112 msn kontakti? Palun tutvustage ennast:
kes sina oled?
mooses:
tere, mina olen mooses
Mihkel/kes kurat on kõik 112 msn kontakti? Palun tutvustage ennast:
kes on mooses?
mooses:
mooses läks läbi punase mere ja päästis iisraeli rahva
Mihkel/kes kurat on kõik 112 msn kontakti? Palun tutvustage ennast:
väga informatiivne
mooses:
muidugi
mooses:
kes sina oled?
Mihkel/kes kurat on kõik 112 msn kontakti? Palun tutvustage ennast:
mind polegi olemas
Mihkel/kes kurat on kõik 112 msn kontakti? Palun tutvustage ennast:
olen kurja deemoni vili
mooses:
hmm, kuidas see nii juhtus? kui sa oled vili, siis sa ju oled olemas.
Mihkel/kes kurat on kõik 112 msn kontakti? Palun tutvustage ennast:
ma näin
mooses:
vili on päris materiaalne, mitte näilik
Mihkel/kes kurat on kõik 112 msn kontakti? Palun tutvustage ennast:
see näib materiaalne; ning tegelik ei peagi olema materiaalne
mooses:
mis siis on tegelik?
Mihkel/kes kurat on kõik 112 msn kontakti? Palun tutvustage ennast:
deemon, kes kõike "tegelikku" loob
mooses:
huvitav - deemon on illusoorne tegelane, seega ka tema poolt loodav tegelikkus on illusoorne
Mihkel/kes kurat on kõik 112 msn kontakti? Palun tutvustage ennast:
just
Mihkel/kes kurat on kõik 112 msn kontakti? Palun tutvustage ennast:
täpselt
Mihkel/kes kurat on kõik 112 msn kontakti? Palun tutvustage ennast:
naela
Mihkel/kes kurat on kõik 112 msn kontakti? Palun tutvustage ennast:
pea
Mihkel/kes kurat on kõik 112 msn kontakti? Palun tutvustage ennast:
pihtas
mooses:
muidugi
mooses:
kas sa höövelpingi operaatori töökohale ei taha kandideerida, kiiresti vajatakse
Mihkel/kes kurat on kõik 112 msn kontakti? Palun tutvustage ennast:
kus kohas?
mooses:
Ha Serv OÜ
mooses:
Nõudmised kandidaadile: Eelnev töökogemus puidutootmises
Mihkel/kes kurat on kõik 112 msn kontakti? Palun tutvustage ennast:
elasin ahiküttega majas
Mihkel/kes kurat on kõik 112 msn kontakti? Palun tutvustage ennast:
ning valmistasin koolis ...midagi
mooses:
hea algus
mooses:
kle, lähen vabastan nüüd iraani rahva ja valgustan liibanonlasi
Mihkel/kes kurat on kõik 112 msn kontakti? Palun tutvustage ennast :
barrikaadidele!
Mihkel/kes kurat on kõik 112 msn kontakti? Palun tutvustage ennast:
olen hinges sinuga

all rights reserved to K&M inc. any kind of misuse of this artistic intellectual property will be held against all misusers before the sacred holy-mighty court of law

lihavõtteks koju!

ma armastan tartu-tallinn busse, eriti, kui sinust ühel pool istub õlut joov vanamees ja teisel pool umbes 30ndates mees, kes magab häälekalt. veel lõbusamaks läheb siis kui vanamees otsustab pissile minna, aga bussis pole wc-d ja siis teeb bussijuht metsapeatuse. vahepeal on 30-aastast tabanud lihaskrambid ja ta haarab("läbi une") minust kinni ja pilgutab silma;). olen hetkeks jahmunud ja filosofeerin teemal, kas ehk saaks mujale istuda. laura üritab mind veenda, et see oli kogemata, et mees ju magas. nii väga kui ma seda ka uskuda ei tahaks näib enesepettus seekord üsna võimatu, kuid kuna buss on täis ja mujale istuda ei saa, siis liibun tugevamalt laura vastu ja jätkan arutelu teemal, kas S on homo või mitte:)

päikesesilm

nii, ostsin kalli raha eest igasugu tablette - saab kõhu täis ja uni peaks ka vaikselt ära minema hakkama. on ka aeg - seminaritööd, siit ma tulen zzzzzzzzzzzzzzzzzzzzz(;))

heeiaaaiiiaaaaaaiiiaaaaaaa, what´s going on???!!!!

paistab, et kõiki blogijaid on tabanud sügav kevadväsimus, ideed on otsas, ainult magada tahaks ja koolivaheaeg on vaid koolilastel, mitte ülikoolilastel:(
nu mis teha, blogimisel juhe koos...

Valikuvabadusest

Ei viitsi enam. End of egotrippin'. Plagiaat on nüüdsest Moosese pärusmaa, mina piirdun MSNga. Või midagi.


Südamest Teie,
Laura



Side lõpp.