poliitika

-Tere, me tulime esmaspäevase ürituse kuulutust üles riputama :)
(kurjakuulutav muhhahhaaa naer)
-See on parim moodus üritus läbi kukutada! (ja naer jätkub)
-Mis mõttes? Kas inimesi polegi siis teavitatud?
Jään päevakodu juhatajale hämmeldunult otsa vaatama.
-Soovitan teil üritus ära jätta, siis ei jää te häbisse.
Üritus ära jätta... pigem ruttu kõik tuttavad pensionärid kohale kutsuda, tirida, kui tarvis. oh oleks ma ometi 65-aastane, võtaks kõik sõbrad kaasa ja oleksgi pidu valmis. lõpuks otsustame ürituse edasi lükata. jälle. eelmine kord ei sobinud teistele erakondadele, nüüd on keegi oma tööd poolikult teinud. kui olukorra normi saame, hakkavad kõik üksteist meeleheitlikult süüdistama - tuleb kutsuda kokku koosolek ja arutada, miks ja kuidas me sellisesse olukorda jõudsime jnejne. tunnen, et ei suudaks enam ühtegi koosolekut üle elada, ostan poest leiba, määrdejuustu ja mingit eestimaist keemiat ning suundun kodupoole, lubades endale pühalikult, et edaspidi näitan proaktiivsust üles ainult oma köögi äravoolutoru ummistusest vabastamises.