Istun koolis ja ootan oma teist grupitundi tulevaste reisikorraldajatega. "Õpetaja" ikka ei ole mu lemmiktiitel, olgem ausad...
Õppisime täna "olema" prantsuse keeles pöörama. Nägin kurja vaeva nii pool tundi, kuni lõpuks andsin alla: keegi muhvigi aru ei saanud ja see olemine muutus iga sekundiga piinarikkamaks. Viimases hädas pöörasin oma tähelepanu hoopis plus important teemadele nagu näiteks, et prantslased ütlevad oma hubbyle "mu kirbuke" - ma puce. Ja boyfriend on copain. Või et Saint-Tropez' päris nimi on Sous le Soleil. Surpriis: nii 15 minutiga suutsin kõik oma 14 õpilast õigesti hääldama ja iseseisvalt rääkima panna (reisikorraldusõpilase tüüpdialoog: "teremukirpkuidasläheb?-hästikassulcopainon?"). Järgmine tund on igaljuhul teemaks french kiss ja Purpurjõed II. Elagu šõubisnis ja french love! :)
Barbs, aasta lemmik-õpetaja 2005
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar